IPhepha lokweNdlalela
Wemukelekile ehlelweni elimLandelande leDemokhrasi leKhomitjhini yamaKhetho eziJameleko. UmLandelande lo uyisede yamakarata athwaleka lula nafundeka lula. Amakarata alinga ukukukhombisa bonyana amakhetho akwenzisa okuthize okuqakatheke khulu kwamambala. Amakhetho ayikambiso. Lokha abantu nabahlanganyela ekambiswenapha, batjho nofana babonisa lokho abakudingako nofana abakufunako ngokuthize.
Nawukhethako, utjho nofana ubonisa lokho okudingako nokufunako. Uveza ukukhetha kwakho.
Amakhetho athoma ngomuntu munye ngamanye amezwi athoma ngawe.
Kuqakathekile kuwe kobana wazi ukuthi ukuvowuda kusisenzo esinamandla. Kuqakathekile kuwe bonyana uzwisise poro lokho okwenzako lokha nawuveza ukukhetha kwakho. Singathanda bonyana ucabange ngelwazi ozolifumana ngemakarateni ukuze kuthi nasele uwafunde woke, uzwisise kuhle kobana wena uqakatheke kangangani kudemokhrasi yeSewula Afrika le.
Ngemakaratenapha, sikubawa bonyana uthome ngokuziqala lokha nawusebanganini, emndenini, ehlanganweni nofana emphakathini. Ukusuka lapho uzakuqala iSewula Afrika, begodu sikusiza ukufunyana bona uyazwisisa ukuthi ukhambisana njani nezakhiwo ezifana newadi, umasipala, isifunda kanye nenarhakho, iSewula Afrika. Nawenze lokho, uzabe ukulungele ukucabanga bona ukhambisana njani nekhontinenti ye-Afrika, umHlaba ngitjho nePhasi loke.
Siyakholwa bonyana lokhu kuzakusiza ukobana uqale amakhetho eSewula Afrika ngelinye ilihlo. Siyakholwa bonyana nasele uqede woke amakarata, uzakuthokozela ukucabanga godu ngequnto lakho lokuhlanganyela nofana lokungahlanganyeli emakhethweni.
Amakarata amane lawa akhuluma ngamahlangothi lawa:
Abajameli, ukwenza iqunto nokuvowuda iPolitiki namakhetho
Amakhetho waborhulumende bendawo
Siyathemba bonyana uzakuthabela ukufunda ngamahlangothi lawa. Silinge ukukunikela ilwazi eliqakatheke khulu eliphathelene namahlangothi lawa, kodwana azange silinge ukuhlanganisa yoke into. Godu sikhethe indlela ethize yokucabanga ngamahlangothi lawa. Le akusiyo yodwa indlela yokwenza. Nokho siyathemba bonyana kuyindlela esizako yokuqala amahlangothi welwazi enza umahluko omkhulu epilwenakho.
IPhiko lokuThuthukiswa kweDemokhrasi yamaKhetho neFundo Janabari 2005
Ongacabanga ngakho!
Soke sifuna ukuba nelizwi nakuthathwa iinqunto ezisithintako. Sifuna ukuba yingcenye yekambiso. Abantu abathandi ukuba nomuzwa wokunga kunomuntu obalawulako. Asithandi bona abantu basithathele iinqunto ezisithintako nesingazaziko. Inengi lethu sifuna ukubandakanywa ekambisweni. Kunabantu abathi bona abafuni ukubandakanywa, kodwana kuba nesikhathi esithize epilwenabo kube nento ethi tharhu emikhumbulwenabo bese bathoma ukubuza bathi, Ngangikuphi mina nakuthathwa iquntwelo
Kudemokhrasi, iinqunto zithathwa NGIBO BOKE abathintekako kizo, kungaba ngokunqophileko nofana ngokungakanqophi. Tjheja bonyana sigandelela ukuthi BOKE . Lokhu sikwenza ngehloso yokuveza bonyana woke umuntu uqakathekile!
Kodwana kuba yini omunye nomunye umuntu aqakatheke kangaka
Ipendulo ilula tle, mhlambe abe awucabangi nokuyicabanga: Kukobana wena uyaphila! Umumuntu! Ukhona! Uyaphila! Unamalungelo woke wokuba khona.
Liyini ilungelo Ilungelo yinto ongayibiza. Ilungelo bunikazi. Amalungelo wobuntu malungelo ongawabiza ngebanga lokobana wena umumuntu. Angewakho ngombana umumuntu. Yinye kwaphela ifanelo okumele ube nayo, kukobana uphile! Akudingeki bonyana ube sifundiswa nofana injinga. Akudingi bonyana uhlale ndawana thize enarheni. Akudingi bonyana ube nombala othize wesikhumba.
Unamalungelo wobuntu ngombana umumuntu begodu akutshwenyi bonyana igama elithi umuntu lihlathululwa njani. Izizwe ephasini ezingaphasi kwehlangano yeZizwe eziBumbeneko yavumelana ngamalungelo asisekelo wobuntu eminyakeni eminengi eyadlulako, ngomnyaka we-1958.
Kghani kunento okumele uyenze Iye, eqinisweni kunjalo: Elinye nelinye ilungelo olibizako, obunye nobunye ubunikazi buza nomsebenzi/nesibopho sakhona! Nawuthola okuthize, nawe kumele unikele okuthize.
Yini okufunyeneko ngedemokhrasi ukufikela lapha
Idemokhrasi yikambiso esiyisebenzisako ukwenza isiqunto esithathwa NGIBO BOKE abathintwa siquntweso ngokunqophileko nofana ngokungakanqophi. Nasi indlela ikambiso iqaleka ngayo:
Okungasenani inamagadango alandelako:
Lokha nawuthintwa siqunto esiyokwenziwa, uyakwazi okudingako, okufunako nokufisako.
Unomsebenzi nofana isibopho sokutjho nofana uvezele abanye abantu nabo abathintwa siqunto esiyokwenziweso ngalokho okudingako, okufunako nofana okufisako
Boke abantu abathintwa siqunto kumele baqale bebalinganise iindingo, iimfuno neemfiso abakhulumisene ngazo. Bese ngokuhlanganyela ningakghona ukuhlola Zoke iindlela nofana ikghonakalo abanivezele lona.
Nje-ke ningaqunta bonyana niyokwenzani. Ngamanye amezwi niqunta indlela enizoyisebenzisa.
Noke bese niyavumelana ngendlela enizoyisebenzisa leyo. Namukela indlela enizoyisebenzisa.
Ekugcineni, niyayisebenzisa-ke indlela leyo. Nenza lokho enivumelene ngakho.
Buyela emuva egadangweni lokuthoma:
Hlala ubuyela egadangweni lokuthoma njalo ngombana iindingo, iimfuno neemfiso ziyatjhuguluka. Abantu bayakhula begodu bayathuthuka. Yeke kufanele njalo kube nokwamukeleka kokutjhuguluka nokukhula! Buyela egadangweni lokuthoma ngesinye nesinye isikhathi ngombana kufanele uqunte bonyana ingabe iindingo, iimfuno neemfiso zakho zitjhugulukile nofana azikatjhuguluki kangangobana sele uzizwe ngenye indlela mayelana nendlela oqunte ukuyisebenzisa.
Nakube iindingo, iimfuno neemfiso zakho zitjhuguluke kangako, khona-ke kuzakufanela bonyana ubuyelele woke amagadango godu.
Njengobana ubona nje, idemokhrasi imusebenzi obudisi tle. Kanengi siyalingeka kobana sirabhulele bese sithi, Wena layela nje woke umuntu lokho afanele akwenze! Kodwana akhe ucabangisise. Kuyawufanela umsebenzi obudisi nakube ekugcineni uzazizwela bonyana iindingo, iimfuno neemfiso zakho zibe yingcenye yekambiso! Akusinjalo na
Kubayini kuqakathekile bonyana ngiveze ukuthi ngidingani, ngifunani, ngifisani nokobana ngitjhisakalela ini
Eqinisweni, unelungelo nesibopho sokuzitjheja. Akunamuntu owazi ngcono iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zakho njengombana kwazi wena! Ngalokho, iye, unelungelo lokuba sephasinapha begodu unelungelo lokuba mumuntu ngokupheleleko! Nokho kumele uqunte bonyana kutjho ukuthini ukuphelela kuwe! Maye kuhle kangangani lokho!
AmaLungelo wabaNtwana
Ngaphambi kobana siragele phambili, sifuna ukuveza iphuzu eliqakathekileko ngabantu abakhethekileko okuthiwa bantwana. Eenarheni ezinengi, nanyana ngubani ongaphasi kweminyaka eli-18 uthathwa njengomntwana. IHlangano yamaLungelo wabaNtwana ivikela amalungelo wabantwana. IHlangano le itjho lokhu okulandelako:
Abantu abadala banesibopho sokwenzela abantwababo iinqunto.
Abantu abadala kumele benze iinqunto eziphatha kuhle abantwana .
Abantu abadala kumele bahlahle bebakhokhele abantwana ukuya ngalokho umntwana ngamunye akghona ukukwenza.
Eqinisweni kutjho ukuthini lokhu Kutjho bonyana nasele abantwana bakhule ngokwaneleko ukobana bangaba nemibono ngezinto ezibathintako, abantu abadala kumele babavumele baveze imibonwabo. Abantu abadala nabo kumele bayelele imibono yabantwana lokha nabenza iinqunto ezimalungana nabantwana. Abantwana nabalokho bakhula baya nokuvuthwa, abantu abadala kumele bayelele khulu imibonwabo.
Ngamanye amezwi, abantu abadala bangakateleli abantwana ukwenza lokho abafuna bakwenze ngitjho nanyana kuyini okudingwa, kufunwa, kufiswa nofana kutjhisakalelwa mntwana. Esikhundleni salokho, abantu abadala kumele bafundise abantwana ukwenza iinqunto ezizabenza babe babantu ababhadlileko, iinqunto ezizakwakha boke abantu. Abantu abadala abasibanikazi babantwana. Banesibopho sokubafundisa ukobana BACABANGE NJANI ingasi bona BACABANGENI. Banesibopho sokukhulisa abantwana ngendlela yokobana babe babantu abazijameleko abamukela bonyana nabanye abantu banelungelo lokuphila njengabo.
IDemokhrasi ikhambisana namalungelo wobuntu
Kodwana nakube iphaseli ngelabo boke abantu, khona-ke boke abantu banelungelo lokujekezela begodu baneliseke, sikuveza njani lokho esikudingako, esikufunako, esikufisako nesikutjhisakalelako ngendlela eyakhako engakghabhudlhi abanye
Nakube isiqunto sithinta abantu abambalwa kwaphela khona-ke abantwabo bazazithathela isiqunto ngokwabo. Bazakuthatha isiqunto ngokunqophileko. Nakube isiqunto sithinta abantu abanengi nofana iinqhema ezinengi zabantu, kumsinyana begodu kulula ukuvumela abajameli bona kube ngibo abathatha isiqunto esikhundleni senu. Lokha naninomjameli, nihlanganyela ekambisweni yokuthatha isiqunto ngokungakanqophi.
Sibakhetha njani abajameli Kokuthoma, kumele sibuze bona, Mumuntu onjani nofana siqhema esinjani engithanda nengithemba bona singajamela iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zami Ngemva kwalapho sizihlele bese sivowudela abajameli. Ukuvowuda yindlela yokuveza isidingo, ifuno, isifiso nofana itjisakalo.
Umbuzo olandelako ngothi, Sivowuda njani Injani ikambiso yakhona Ipendulo iya ngobukhulu besiqhema nokobana abantu bafuna ukukhetha abajameli abangaki. Nakube isiqhema sincani begodu abantu bafuna ukukhetha umjameli munye kwaphela, bangaqunta ukuveza isiqunto sabo ngokuphakamisa izandla zabo malungana nomuntu abafuna ukumkhetha.
Ekarateni elilandelako sizakuqala kabanzi indaba yabajameli, ukwenza isiqunto kanye nokuvowuda. Wena hlala nathi!
Z-Karata 2:Abajameli, ukwenza iinqunto kanye nokuvowuda
Imihlobohlobo yedemokhrasi
Umhlobo A: Idemokhrasi enqophileko
Kilomhlobo wedemokhrasi, niba lidlanzana. Akhe sithi ngokwesibonelo nibabili begodu nifuna ukwenza isiqunto njengokuthi, Siyokwenzani ngoSondarha Isiqunto sinithinta nobabili begodu nobabili kumele nihlanganyele ekwenzeni iqunto. Kuqakathekile ukuthatha isikhathi nihlolisise iindlela enizazisebenzisa. Kanengi abantu bayarhaba ukwenza lokhu, bese bagcina benza into ebebangakazimiseli ukuyenza.
Umhlobo B: Idemokhrasi engakanqophi: idemokhrasi enomjameli nehlanganyelo
Kilomhlobo kanengi kuba nabantu abanengi okumele bahlanganyele ekwenzeni isiqunto. Ukuze kube lula, iinqunto bazithathelwa bajameli ababakhethileko. Ngiyole-ke into okuthiwa lihlanganyelo elingakanqophi nofana idemokhrasi engakanqophi. Idemokhrasi engakanqophi ingaba nehlanganyelo nofana ibe nabajameli.
Sikukhombisile bonyana amalungelwethu wobuntu asivumela bona sihlanganyele ekambisweni esetjenziselwa ukwenza iinqunto. Godu sithe nawuhlanganyela ngokungakanqophi ekuthathweni kweenqunto, usebenzisa abajameli abazakujamela nakuthathwa iinqunto.
Wena nomjamelakho
Lokha nawukhetha umjameli bonyana athathe iinqunto esikhundleni sakho, kumele uthome ngokuqinisekisa bonyana wena nomjamelakho loyo niyazwisisa bonyana nizokuba nobudlelwano obunjani. Kumele ubuze imibuzo enetlha malungana nobudlelwano begodu imibuzo leyo kumele iphendulwe butjhatjhalazi nangokwethembeka.
Wena nomjamelakho kumele nizwisise nobabili benivumelane ngalokho okuzakwenzakala nange omunye wenu aphula isithembiso nofana indlela enizwene ngayo. Kumele wazi bonyana kuzakwenzakalani nakube umjameli akenzi lokho omkhombele bona akwenze, nofana lokha nangenzi ngendlela efaneleko. Ungalungisa zoke iindabezi ngokulandela amagadango asithandathu wekambiso ephekelela ekwenzeni iqunto ngokwedemokhrasi esikhulume ngayo eKarateni 1.
Kubayini sifune abajameli
Akhe sibuyelele umnqopho osisekelo wokujamela. Akhe sithi uwedwa hlangana nabantu abanengi abathintwe siqunto okumele sithathwe. Uyilimile indimakho ekuzilungiseleleni ukuhlanganyela: Uyazazi bonyana udingani, ufunani, ufisani nofana utjhisakalelani.
Kodwana nakube noke nilinga ukuthatha isiqunto ninoke, kuzakuthatha isikhathi eside. Ikambiso izakuhlangahlangana, mhlambe beyingalawuleki. Alo, wenzani-ke nakunjalo Kumele ulinge ukwenza ubulula. Uqunta ukukhetha umuntu nofana isiqhema esizakujamela isidingo, ifuno, isifiso nofana itjisakalelo ethize.
Gadesi kumele ucabange: Ufuna kube mumunu nofana esiqhemeni esinjani esizakujamela Nje-ke umuntu loyo nofana isiqhemeso sizakwazi njani bona udingani nokobana ufunani kusasa, iveke ezako nofana umnyaka ozako
Kilokhu, singabona bonyana kunezinto okumele zenziwe.
Kumele ube nomuntu nofana isiqhema esizakujamela.
Emahlangothini womabili (wena nomjameli) kuzakufanela bonyana nivumelane ukuthi ningaqinisekisa bunjani bona lokho okulindeleke emahlangothini womabili kuyafezeka.
Godu kuzakufanela bonyana uqunte kobana uzokuhlola bewukulinganise njani ukusebenza komuntu nofana isiqhema osikhethileko.
Yeke uthoma ngokunikela umjamelakho igunya lokukuthathela iinqunto. Lokhu kubizwa bona ligunya. Kodwana usadinga bonyana nivumelane ngokuthi uzakuragela njani phambili ngokuqinisekisa bona umjamelakho ulisebenzisa kuhle igunyelo, ngendlela olindele bona alisebenzise ngayo.
Lokhu kutjho bona udinga ukwazi okuthize mayelana nemihlobohlobo yejameleko. Sizakukhuluma ngemihlobo emibili: idemokhrasi enomjameli kanye nehlanganyelo.
Umahluko phakathi kwedemokhrasi yehlanganyelo nejameleko
Ebudlelwaneni bejameleko obunzinze phezu kwedemokhrasi yehlanganyelo, ukuzwisisa hlangana namahlangothi amabili lawa kufana nalokhu:
Sininikela igunya lokwenza iinqunto esikhundleni sethu. IInqunto zenu zizosithinta ngokunqophileko kodwana siyakholwa bonyana nithembekile begodu siyathemba bonyana anizokwenza iinqunto ezosilimaza. Silindele bonyana nisithinte njalo ngaphambi kobana nenze iinqunto ezisithintako.Nakube asikaneliseki ngeenqunto enizenza esikhundleni sethu singakhetha bonyana sinikele omunye umuntu igunya lethu.
Kuyini okuqakathekileko egunyenapha Kukobana ukuziphatha kwangamalanga komjameli kuhlathululwa kuhle. Kudemokhrasi yehlanganyelo, abajameli basebenza ngokutjhideleneko nabantu ababajameleko ekwenzeni iinqunto zangamalanga.
Kudemokhrasi yejameleko ukuzwisisa hlangana namahlangothi amabili lawa kufana nalokhu:
Sininikela igunya lokwenza iinqunto esikhundleni sethu. Iinqunto zenu zizosithinta ngokunqophileko kodwana siyakholwa bonyana nithembekile begodu siyathemba bona anizokwenza iinqunto ezisilimazako. Silindele bonyana nihlangane nathi njalo emnyakeni emibli. Ngesikhatheso, nakube asikaneliseki ngeenqunto ebenilokhu nizithatha esikhundleni sethu, singahle sikhethe ukunikela omunye umuntu igunya lethu.
Kilelihlandla abantu abajanyelweko abahlanganyeli majadu ekwenzeni iinqunto zangamalanga. Lapha igunya livuselelwa njalo eminyakeni emibli. Kodwana isikhathi singase sibe sifitjhani ukuya ngokuthanda nangokufuna kwamahlangothi womabili.
Yini efanele ifakwe egunyeni
Amagunya amabili owabonileko alula tle, kodwana womabili akhuluma ngokwethemba nangokwethembeka. Womabili akhombisa ukuhlonitjhwa kweendingo zabantu zokuqunta bonya bonyana kwenzakalani kibo nemphakathini wabo.
Igunya godu kumele litjho kuhle bonyana kuzokwenzakalani nakube izinto zikhambi njengobana kuhleliwe.
Igunya godu kumele lihlathulule bonyana amahlangothi amabili azoqinisekisa njani bona iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zelinye nelinye ihlangothi ziyazaliseka ngomuso njengombana ziyatjhuguluka begodu ziyathuthuka. Lokhu yinto engapheliko! Kodwana kudzimelele emgomeni wokobana abantu ngibo abalawulako bonyana kumele kwenzekeni kibo. Sinesibopho sokuvikela ilungelweli.
Siyathemba bonyana gadesi sele wazi kabanzi ngemihlobo ehlukeneko yedemokhrasi nemihlobo ehlukeneko yokujameleka. Godu siyathemba bonyana uyazwisisa ukuthi idemokhrasi itjho bona kumele sazi ukuthi kwenzakalani ephasini esihlala kilo. Idemokhrasi ayitjho nje ukuvowuda kwaphela. Itjho okungaphezulu kunokuvowuda nje kwaphela.
Kumele siqalisise bonyana kwenzakalani, sitjheje bona abajameli bethu benzani.
Kumele sizithwese thina nabajameli bethu ngesibopho.
Ngemva kwesikhathi kumele sibuyekeze igunya esalinikela abajameli bethu, siqunte bonyana sizalivuselela nofana njani na.
Sikwenze wacabanga na Jamajama ulinde bekufike ihlandla elilandelako!
Njengombana ubonile, ukutlama ikambiso yokwenza iinqunto ngokwedemokhrasi akukhathazi kangako. Kodwana nawulinga ukulandela ikambiso leyo, kurhubhuluka izinto ezinengi. Ithoma lapha-ke ukwenyukela!
Akhe sibuyekeze ikambiso le:
Ikambiso yokwEnza iinQunto ngokweDemokhrasi
Igadango 1: Lokha nawuthintwa siqunto esiyokwenziwa, kumele wazi bonyana yini oyidingako, oyifunako, oyifisako noyitjhisakalelako.
Igadango 2: Unomsebenzi nofana isibopho sokutjho nofana uveze lokho okudingako, okufunako, okufisako nokutjhisakalelako kabanye abantu nabo abathintwa siqunto esiyokuthathweso.
Igadango 3: Boke abantu abathintwa siqunto kumele baqale bebahlolisise iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo abazivezileko. Bese-ke ningahlanganyela ndawonye nihlole ZOKE iindlela zokwenza nokukghonakala okukhona.
Igadango 4: Nje-ke sele ningacabanga bonyana nizokwenzani. Ngamanye amezwi, niqunte indlela enizoyisebenzisa.
Igadango 5: Noke kumele nizwne ngendlela enizoyisebenzisa. Namukela indlela enizoyisebenzisa.
Igadango 6: Kokugcina, niyenza-ke. Nenza lokho enivumelene ngakho.
Buyelani egadangweni lokuthoma njalo lokha iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zenu nazitjhugulukako!
Igadango lokuthoma ekambisweni liqaleka lilula kufikela lapha ujama khona ucabangisise ngayo. Kubudisi ukufunda ukudlumbana ukuze wenze khulukhulu nakumele wazi bonyana udingani, ufunani, ufisani nokobana utjhisakalela ini. Nokho nguwe wedwa owaziko. Cabanga bonyana kwenzakalani nasele udlule ubuwena. Lokho kungaba mumenyukelo!
Kuhlekuhle esikutjhoko kukobana nasifuna bonyana idemokhrasethu isebenze, kumele soke samukele bonyana sinesibopho souzibuthelela. Bese senze njengokwesibopheso.
Umuntu ngamunye usisakhi somphakathi
Umuntu ngamunye usisakhi sokuthoma esakha itlhatlha lomphakathi. Thatha umuntu ngamunye njengesitina emakhiweni omkhulukazi. Isitinesi sithungelelana kuhle nezinye iintina bese zigcina zenza umthangala. Ngaphandle komthangala lo angeze kwaba nomakhiwo. Ngamanye amezwi sithi umuntu ngamunye usisakhi esiqakathekileko sanofana ngimuphi umphakathi.
Yini enye godu ekhona emphakathini Sizakulinga ukuphendula umbuzo lo ngokuthoma ngokuqala amayunithi womphakathi. Lokhu kuthiwa zizakhamphakathi .
Izakhamphakathi
Abantu ngabanye bayahlangana babumbe iinqhema zangababili, isibonelo abangani. Bona babumba imindeni- ngitjho yoke imihlobo yemindeni. Bese imindeni ibumba iinhlangano kuthi iinhlangano zibumbe imiphakathi. Kuraga njalo kufikela lapha siba khona neenarha namakhontinenti! Kodwana koke kuthoma ngomuntu munye, kanti-ke nakube abantu ngabanye abasemphakathini abakathabi nofana abazi ukuqakatheka kwabo engcenyeni ekulu, khona-ke iphasi lke lizokuba yindawo enganathabo!
Ubuqhema (iinqhema)
Nanyana sibabantu ngamunye, sihlala siphila sihlangene nofana siziinqhema. Wakhe wezwa ngesitjho esithi, Umuntu akaphili esihlengeleni . Eqinisweni, iye akunamuntu osihlengele. Ngitjho nanyana wenza izinto wedwa, umele ucabange ngabanye abantu. Ungazibhinela ngokutjhapha nofana utjhayele imoderakho ngesandleni esingakafaneli nawufunako. Kodwana umele ulindele bona abantu bakusole, begodu ungazifumana usenyakanyakeni ngomthetho. Lokhu kukhomba bonyana umuntu ngamunye uyingcenye yenengi.
Akhe sijamajame sicabange ngegadango 2 lekambiso. Kumele uveze lokho okudingako, okufunako, okufisako nokutjhisakalelako. Bese kulandela igadango 3 no 4. Yini okumele ukuzwisise ukuze ulandele amagadango lawa ngepumelelo
Mhlambe utjhejile bonyana ngesinye isikhathi lokha nawusesiqhemeni bese ulinga ukuveza umbonwakho (okungaba ngilokho okudingako nofana okufunako), kuba budisi tle kobana indabakho izwakale. Mhlambe uphume ebujamwenobo uzizwela bonyana imirarwakho azange irarululwe. Bese kwenzekani-ke nakunjalo
Ipolotiki namandla
Umuntu ngamunye nabantu boke banamandla. Le yikulumo elilua tle kodwana iqakatheke kwamambala. Umuntu ngamunye unamandla. Sinamandla ngombana siyaphila, ngombana sikghona ukukhetha begodu nangokweenzathu ezinye ezinengi. njengomuntu ngamunye ungakhetha ukukakarela emandlenakho. Godu ungakhetha ukunikela omunye umuntu amandlakho nofana isiqhema sabantu. Ungabanikela amandlakho kobana bawasebenzise phezu kwakho nofana bawasebenzise nawe.
Ukudosa amandla womuntu ngamunye
Ukwakha iinqhema zomphakathi nofana iinhlangano kuphathelene khulu nokudosa amandla womuntu ngamunye . Lokha abantu nabadosa into ethize, bahlanganisa ndawonye lokho abanakho bese bakusebenzise ndawonye ukuze bakghone ukuzuza umnqopho othize. Kuhlekuhle ngilokho abantu abakwenzako lokha nabayingcenye yesitokfela nofana itlabha yokonga imali, bahlanganisa imalabo. Senza into efana nale lokha nasifunyana bonyana kunabanengi abanamandla ukudlula abanye.
Lokha nasifuna ukudosa amandla wethu ngamunye ngokwepumelelo, kumele sifunyane abanye abantu abasele baneendingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalelo ezifana nezethu. Enye indlela kuqinisekisa bonyana abanye abantu bafuna bebadinga lokho nathi esikudingako nesikufunako. Ukuzuza lokho kumele utjhugulule iindingo neemfuno zakho, nakungasi njalo kumele usomasome abanye abantu kobana batjhugulule iindingo neemfuno zabo.
Kunendlela yesibili. Ungalinga ukukatelela abantu bona batjhugulule iindingo neemfuno zabo. Ungasebenzisa ukuthusela, ukuqupha nokusabisa.
Nanyana ukhetha indlela yokuthoma nofana yesibili, lokho okwenzako kukukwakha ubudlelwano okuthiwa libhulogo lamandla. Itlabha yenetbholo iyibhulogo lamandla elenziwe ngabantu abahlanganyela ikareko lenetbholo. Ihlangano yabasebenzi ilibhulogo lamandla elenziwe ngabantu abafuna ukurarulula iindaba zomsebenzi ndawonye. Iinqhema zepolotiki nazo zimabhulogo wamandla. Amalunga wesiqhema sepolotiki kanengi ahlanganyela imibono nemigomo ethize.
Ukusetjenziswa nokuhlanganyelwa kwamandla kuthiwa yipolotiki .
Amabhulogo wamandla angaveza iinqunto zawo njengomfelandawonye. Ngamanye amezwi, angavowuda amfelandawonye. Angasebenzisana ukuzuza iminqophawo amfelandawonye. Thina bantu beSewula Afrika silibhulogo lamandla. Kunezinto ezinengi ezisihlanganisako. UmThethosisekelo wethu ukhuluma ngenye yezinto ezisihlanganisako. Uthi, Thina bantu beSewula Afrika sikholwa bonyana iSewula Afrika ingeyabo boke abantu abaphila kiyo. SIHLANGENE ngokwahlukana kwethu .
Amakhetho namandla
Ahlangene ngani amabhulogo wamandla nokuvowuda namakhetho Kungenze wakhe wezwa abantu basithi amakhetho asisekelo sedemokhrasi. Kutjho ukuthini lokho kuhlekuhle Akhe sibone:
Sithe izakhamphakathi zibunjwa babantu. Omunye nomunye wabantwabo uneendingo neemfuno. Lokha nakunabantu abanengi kuzakhamphakathi, bahlanganyela ekuthathweni kweenqunto ngokusebenzisa abajameli.
Godu sithe igadango linye ekambisweni yedemokhrasi libandakanya ukuqunta ngegadango okumele lithathwe. (Lokhu kwenzeka egadangweni 4) Godu abantu kumele bavumelane kobana bazokuveza njani iqunto labo. Lokha nawuqunta ukusebenzisa umjameli ukwenza iinqunto esikhundleni sakho, unikela umjameli loyo amandlakho. Umjamelakho angasebenzisa amandla lawo, wona wakho lawo, phezu kwakho nofana ngokusebenzisana nawe. Kuliqunto lakho.
Kunengi okubandakanyekako lapha, nje-ke umele bona ukukghone koke lokho. Ukwenza lokho udinga amarherho neenkambiso.
Amarherho wekhetho
Lokha abantu nabaveza ukukhetha kwabo ngeenqunto ezizokuthinta umphakathi ngobubanzi nofana ngokuhlangahlangana, badinga amarherho wekhetho ukubasiza ukughona indlela abaveza ngayo ukukhetha kwabo.
Ngikwesibonelo, ungahle uvume bonyana woke umuntu uzokwamukela iqunto elifumana amavowudu amanengi. Lokhu kuthiwa lirherho lenengi, ngombana isiqunto senziwa linengi labantu. Ngitjho nabantu abavowudele okuhlukileko kumele bamukele lokho okuqintwa linengi. Lokha nawuvumela ukwenza lokhu ngenye indlela, lapho kuba lirherho ledlanzana. Godu ungaba nerherho lokuthalalisa lapha kwamukelwa khona isiqunto senengi kodwana kube iindingo neemfuno zedlanzana ziyatjhejwa.
Lokha nanikhetha umjameli ningahle nivumelane bonyana umuntu ofumana inengi lamavowudu uba mthumbi. Irherhwelo libizwa bonyana mthumbi marhurhula koke nofana irherho le-first-past-the-post . Lokhu kuhlekuhle lirherho lenengi. Umuntu ofumana inengi lamavowudu uba mjameli abe afumane negunya lenengi.
Iinqhema ezithize nofana imifelandawonye aziwathandi amarherho lawa. Abantu abakumifelandawonye le balimuke bonyana kuneendingo neemfuno ezinengi ezahlukahlukeneko phakathi kwabo. Bafuna ukufumana indlela yokugcina ukwahlukahlukana kwabo. Bangasebenzisa irherho elibizwa bona lijamelekonengi.
Nakunjalo kumele nithome ngokubala bonyana nifuna ukuba nabajameli abangaki abazokujamela umfelandawonye. Bese niyabala bonyana bangaki abantu abafuna into ethize efanako, bangaki abafuna okhunye, bangaki abafuna okuhlukileko, njalonjalo. Nihlukanisa umfelandawonye ngeenqhema, bese nibala isibalo sesiqhema ngasinye benihlanganise woke umfelandawonye. Isibonelo:
Isibalo somfelandawonye = 100%
Abafuna u-X =50%
Abafuna Y=30%
Abafuna u-Z=20%
Kwanjesi-ke niyabala bonyana isiqhema ngasinye sizokuba nabajameli abangaki. Isiqhema esifuna u-X sizakufumana ama-50% wabajameli. Isiqhema esifuna u-Y sizakufumana ama-30% wabajameli, bese kuthi esifuna u-Z sifumane ama-20% wabajameli. Ngamanye amezwi, labo abanebhulogo lamandla elikhulu kibo boke sifumana abajameli abanengi kunabanye. Bese kuthi abanebhulogo lamandla elincani kibo boke lifumane abajameni abancani kibo boke.
Ijamelekonengi lirherho elikhuthaza ukwahlukahlukana.
Asikakhulumi ngobuhle nangobumbi bamarhero lawa, kodwana siyathemba bonyana sikhulume kwanela kobana ukghone ukubona bonyana kuqakatheke kangangani bona umuntu ngamunye aveze ukukhetha kwakhe. Ivowudwakho iqakathekile. Ungenza bonyana iqakatheke ngokuhlanganyela majadu.
Ikambiso yekhetho
Nasele nivumelene ngerherho, nifanele nikhethe bonyana ngubani ozokutjhayela irherhwelo-njengosofengwana. Bese-ke nenza iinkambiso ezithize. Isibonelo:
Nidinga ikambiso yokuhlela isibalo sesiqhema sabantu abazokuthintwa siqunto. Babobani Nibafumana kuphi Nibafumana njani
Nidinga iinkambiso ukuze abantu bakghone ukutjho bonyana bathintekile.
Kumele kube neenkambiso ezikhanyisako bonyana bazakuveza njani ukukhetha kwabo, nina nizokubala njani ukukhethokho nokobana nizoqunta njani ngokutjhiwo ziimbalo.
Nidinga iinkambiso ukuze nazise abantu ngomphumela.
ESewula Afrika, amakhetho wesitjhaba, weemfunda neweendawo enziwa yiKhomitjhini yezamaKhetho eziJameleko, i-IEC. I-IEC yenza umsebenzi kasofengwana ebantwinabo neenqhemeni zepolotiki ezingenele amakhetho. I-IEC yendlala iinkambiso ezisiza inarha yoke kobana ikghone ukuhlanganyela ekukhetheni abajameli. I-IEC itlolisa iinqhema zepolotiki beyiqinisekise bonyana esinye nesinye sinethswayo laso esizibonakalisa ngalo. I-IEC godu itlolisa nabantu abafuna ukungenela amakhetho. Bona babizwa bonyana bongikhetheni. I-IEC ayiqunti irherho lokukhetha. Yona itjheja kwaphela bonyana irhehrwelo lisebenza njani nasele libekiwe.
Ekarateni elilandelako nelingelokugcina siqala urhulumende wemakhaya nokobana idemokhrasi yehlanganyelo isebenza njani eSewula Afrika. Linda ingcenye yokugcina!
ESewula Afrika sihlukanise urhulumendethu ngemikhkha emithathu- urhulumende wesitjhaba, weemfunda nowemakhaya. Imikhakha le ithungelelene (qala isiboniso). Omunye nomunye umkhakha uneembopho zawo nofana imisebenzawo. Ezinye zeembopho zenziwa ngokuhlanganyela phakathi kwakarhulumende wesitjhaba noweemfunda, ezinye iimbopho ziphakathi kweemfunda naborhulumende bemakhaya kanti-ke ezinye ziphakathi kwakarhulumende wesitjhaba nowemakhaya. Kunezinye-ke iimbopho ezihlanganyelwa ziingaba zoke. Ilungelo lokuphila livikelwe mikhakha yoke. Ubudlelwano hlangana nemikhakha karhulumende kuthiwa lisebenziswano langaphakathi. Akunamkhakha oqakatheke khulu kunomunye. Yoke njalo ngokubambisana iqinisekisa bonyana iSewula Afrika inedemokhrasi eqinileko nedzimeleleko. Esinye nesinye sinendima eqakathekileko esiyilimako.
Isiboniso:
Emkhakheni wesitjhaba noweemfunda idemokhrasethu ijamelekile. Sikhetha abajameli bethu (kesinye seenqhema zepolotiki) ukwenza iinqunto ezisithintako. Sinethuba lokuqala igunyeli godu njalo eminyakeni emihlanu.
Emkhakheni karhulumende wemakhaya, sinedemokhrasi yehlanganyelo. Kuneendlela ezinengi ezibekiweko ukuqinisekisa bonyana abajameli bakho kurhulumende wemakhaya basebenzisana nawe kiyo yoke ikambiso yokwenza iinqunto. Ukuthi simajadu kangangani ekuhlanganyeleni ekuthathweni kweenqunto kunomthelela omkhulu ekutheni siphila njani ipilwethu.
Pheze sinabantu abaziingidi ezima-45 abahlla eSewula Afrika. Angeze sakghona soke nje ukuhlanganyela ngokunqophileko ekuthathwenu kweenqunto emkhakheni wesitjhaba nofana koweemfunda. Kilemikhakha karhulumende, into encono kukobana sihlanganyele ngokusebenzisa abajameli. Emkhakheni karhulumende wemakhaya idemokhrasethu ibuhlanganyela khulu. Kodwana kuba yini kumele nihlanganyele kurhulumende wemakhaya
Iimbopho zakarhulumende wemakhaya
Urhulumende wekhaya uqalene nokwethulwa kwemisebenzi kamasipala kumiphakathi yendawo. Lokhu kutjho bonyana urhulumende wemakhaya kumele aqinisekise bonyana abantu kumiphakathi yendawo bafumana imisebenzi esisekelo kamasipala.
Urhulumende wemakhaya ubunjwe bomasipala. Umasipala ulawulwa mkhandlu. Umkhandlu wakhiwa malunga womkhandlu akhethiweko kanye neenkhulu ezithize abahlangana kobana bakhulumisane ngamaqhinga wokwethula imisebenzi kamasipala eemphandeni zabo. Amalunga womkhandlu enza imigomo namaqhinga wokwethula imisebenzi kamasipala. Iinkhulu zona kumele zifikise imisebenzi leyo ebantwini. Kunemihlobo rhlukahlukeneko yeenkhulu. Kungaba bosista bematlinigi, abaphathiimali, abonobhala, abomabhalana, abawoliinzibi njalonajlo. Amalunga womkhandlu ayakhethwa (abajameli babantu). Iinkhulu zisebenzela amalunga womkhandlu.Ziyaqatjhwa njengazo zoke iinsebenzi.
Ngimiphi imisebenzi esisekelo kamasipala okumele urhulumende ayethule Nanzi ezinye zeembonelo zayo:
amanzi negezi ukuthuthwa kweenzibi ukususwa kwesoritjhi ukwakha nokutjheja iindlela zakamasipala ukulawula imisebenzi yezokuthutha kumasipala ukulawula imisebenzi yezepilo kumasipala ukutjheja iinteyitjhi zokucima umlilo, iimaraga, ubuhlabelo namathuna ukukhuphula ivakatjho
Nawucabanga ngomunye nomunye walemisebenzi, uzakubona bonyana ihloso karhulumende wemakhaya kukwethula imisebenzi kamasipala, soke simele sibe nepilo sijekezele.
Idemokhrasi yehlanganyelo kurhulumende wemakhaya
Ngebanga lokobana singakghoni ukuhlanganyela soke ngokunqophileko ekwenzeni iinqunto ezisithintako, sokhetha abajameli bona basenzele lokhu kiyo yoke imikhakha karhulumende. Kurhulumende wemakhaya abajameli bethu kuthiwa makhansela. Abantwaba kanye neenkhulu zakamasipala basabenzisana nathi ukwanelisa iindingo zethu ezisisekelo.
Okwenzakalako eSewula Afrika kukobana urhulumende wemakhaya usebenzisa idemokhrasi yehlanganyelo. Ungakghona ukuzwisisa bona kungebanga lani: Urhulumende uqalene neendaba ezisithinta imihla namalanga. Lokhu sikubiza bona ziindaba zangamalanga.
Kusebenza njani lokhu Cabanga ngezakhamphakathi ezibumba umasipala: umuntu ngamunye, iimpara nofana abangababili, imindeni, iinhlangano nemiphakathi. Imiphakathi ihleleke yaba mawadi, eSewula Afrikapha amawadi ahlelwe ndawonye abumba iimfunda. Amadorobho amakhulu abizwa bonyana yi- Metropolitan (Metro) Municipalities . Anesibalo esikhulu samawadi, kodwana akanamfunda.
Uhlanganyela njani kurhulumende wemakhaya
Abanye abantu abahlala eSewula Afrika banelungelo lokuvowuda kanti abanye abanalo. Lokha nawuvowudako, uhlanganyela kurhulumende, kodwana nanyana ungeze wavowuda, usengahlanganyela. Lokhu kutjho bonyana nanyana ungeze wavowuda kodwana usese nesibopho sokuqinisekisa bonyana labo abakghona ukuvowuda bazi iindingo, iimfuno, iimfiso neentjisakalo zakho. Lokhu kuqakathekile ngombana iinqunto abazenzako zizokuthinta. Nje-ke kumele bonyana ufunyane indlela yokuqinisekisa iindingo neemfuno zakho ziyatjhejwa. Godu kumele ulime indima ekuqinisekiseni bonyana ibhoduluko enarheni yoke livumela bonyana omunye nomunye aveze umbonwakhe ngokutjhaphuluka.
Idemokhrasi ayipheli bona abantu bavowude. Simele siragele phambili ngokuqunta bona ziyini iindingo zethu nokobana ziyenziwa na. Kurhulumende wemakhaya, indlela yedemokhrasi yehlanganyelo kukobana ungaba yincenye yekambiso equnta bonyana kuzokwenziwani, kuphi, nini begodu njani.
Ingabe uyakwenza lokhu Nanyana unikele umuntu ongamaziko amandlakho Nakube wenze njalo, siyathemba bonyana umlandelande lo ukukhuthazile bonyana ucabange ngalokho okwenzako kanye nomphumela wakhona.
Lokha nawuvowudako, wenza itshwayo lakho. Wenza bona ukukhetha kwakho kuzwakale! Ivowudwakho inikela umjameli wesiqhema igunya lokwenza iinqunto ngeendaba eziqakathekileko.
Yini ongakwenza nawufuna ukuhlanganyela
Tlolisa njengomvowudi. Qinisekisa bonyana ibizo lakho liseRhelweni labaVowudi. Lokhu lisango lokuba yincenye yekambiso yokwenza iinqunto ezithinta ipilwakho gadesi nangomuso.
Imigkhwa esiyakha nasibancani ngiyo esisa ezingeni lobudala. Tlolisa bewuvowude gadesi bese uyaqinisekiseka bonyana ngomuso, lokha nasele umdala, iSewula Afrika izakuba nedemokhrasi eqine khulu kunaphambilini.
Nawuhlala utjhejile, umajadu begodu uzibandakanya uba nelungelo lokubuza uthi, Bengikuphi lokha nakuthathwa isiquntweso
Khuthazeka bona wenze!
Sithokoza ithuba esibe nalo nawe! ISewula Afrika nawe ngeyakho! Yenza ngokwazi lokho!
